Elas kord üks ulakas päkapikk, kes alatihti laste kommid enne kohaletoimetamist nahka pistis. Kord jäi ta aga jõuluvanale vahele ja too saatis ta jõuluõhtul laste susside täitmise asemel lumisesse ja külma metsa loomadele kinke ja juurvilju jagama, sest tervisliku toidu puhul polnud vähemalt ohtu, et päkapikk selle enne kohaletoimetamist ära sööks. Metsas tulid päkapikule appi toredad loovuslapsed, kes lumiseid jälgi mööda astudes karude, kitsede, jäneste, rebase, orava ja isegi talveunest keelduvate konnade juurde jõudsid. Kui kingid jagatud, kuulis päkapikk hirmutavat häält, mida esialgu mingi tundmatu metslooma möirgeks pidas. Hoolikalt kuulates selgus aga, et tegu oli päkapiku enda kõhukorinaga, sest vats ootas hommikusele kolmele kommile ja lõunasele kahele šokolaadile lisa. Kotis oli järel aga vaid üks porgand. Päkapikk oli kuulnud, et seda kutsutakse tervislikuks toiduks ja pidas seda suisa millekski ohtlikuks. Lapsed aga veensid teda siiski porgandit maitsma. Mmmmm kui hää see oli! Lausa nii hea, et võttis jala tatsuma ja koos peeti maha vahva pidu! Aitäh kallitele loovuslastele ja fotograaf Roosi Sõsale!